Märjamaa Nädalaleht. Märjamaa Folk saab sel suvel kümneaastaseks TÄNA LEHES: Nr 24 (1133) 17. juuni 2015 Hind 0,35 eurot

Transcript

1 Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Velise KHS sidus aastakoosolekuga loodusretke. Lk 3 Haimre pargis valmis tantsupõrand. Lk 5 Laukna pritsumeeste selts käis õppereisil Taanis. Lk 6 Kalendrilood: Sillaotsa Talumuuseum. Lk 8 Kodukohvikute tutvustus. Lk 11 Nr 24 (1133) 17. juuni 2015 Hind 0,35 eurot Märjamaa Folk saab sel suvel kümneaastaseks Mis ajendil loodi Märjamaa Folk? Märjamaa on see õnnelik paik, kus elab väga palju inimesi, kes tegelevad rahvatantsuga. Võiks lausa öelda, et siin on Eesti tihedaim rahvatantsijate kontsentratsioon. Kui reeglina tuleb pisikuid tõrjuda, siis tantsupisikut tuleb hoida ja nakatada. Ikka selleks, et tantsuga alustanud laps ei katkestaks, et vanemate innustusest saaks eeskuju, et meie rahvatantsul oleks järjepidevus ja mudilasest memme-taadini kestev elukaar. Eriti oluliseks pidasime laste- ja noorterühmade esinemise ja eneseteostuse võimaldamist, et nende tantsulust ei raugeks. Laste puhul on oluline näidata kätte suund ja võimalused, näiteks on rahvatantsu abil võimalus ka maailma avastama minna. Selle tõestuseks ja rühmade kontaktide loomiseks otsustasime Märjamaale kutsuda ka noorte väliskollektiive. Suurest tantsukontserdist arenesid mõtted edasi ja kuna siinses piirkonnas puudus sellelaadne rahvusvaheline rahvatantsufestival, saigi aastal esimest korda teoks Märjamaa Folk. Sel aastal toimub festival juba kümnendat korda. Mis Märjamaa Folgi korraldamise juures kõige toredam on olnud? Kõige toredam on see, et tänu folgile on tulnud veelgi rohkem inimesi rahvakultuurivaldkondadega tegelema: kes mängib pilli, liitub mõne rahvatantsurühmaga või valmistab rahvariideid. Palju elevust pakub festivali rahvusvahelisus igast folgist on osa võtnud mitu välismaist kollektiivi, kaugemad külalised on tulnud Jaapanist, Hiinast, Iisraelist, Kreekast jne. Nad kõik on õpetanud õhtustes festivaliklubides oma maa tantse, mis ka kõige tantsukaugemal märjamaalasel on jala tatsuma pannud. Tore on ka see, et tänu nendele kontaktidele on õnnestunud meie oma kollektiividel sõita osalema välismaistele festivalidele. Eriliselt hea tunde loob meeleolu, et sündmus kaasab nii palju oma inimesi pisikesest eakani, seega folk jõuab kõikide kodudesse. Igal aastal lisandub vabatahtlikke, kes on valmis festivali õnnestumisse panustama. Kes on nõus väliskolektiivile bonne ja tõlk olema, kes on valmis pinke tassima, kes pisikestele tegevusi organiseerima. Kaasa löövad parima folgi nimel inimesed alates beebikooli õpetajatest kuni pensionäride klubini. Igaüks leiab endale valdkonna, milles ta saab kasulik olla. Mis on festivali eesmärk? Kas oleks meil siin Märjamaal tantsimas nii palju inimesi kui poleks folki, kus esineda? Nii palju pillimängijaid ja pillide valmistajaid, kui poleks folki, et seal üles astuda? Kas inimesed tunneksid nii palju huvi rahvariiete valmistamise vastu, kui poleks festivali, kus neid kanda? X MÄRJAMAA FOLK ja XVIII MÄRJAMAA PÄEVAD 29. juuli 2. august Kolmapäeval avamine Festivaliklubi rahvamajas ansambliga Audru Jõelaevanduse Punt Neljapäeval eakate päev Festivaliklubi rahvamajas lõõtsa ja lauluga Reedel laste- ja noortepäev Festivaliklubi rahvamajas ansambliga Posõ Laupäeval suur perepäev Sportimine staadionil Balti liiga ragbikohtumine Märjamaa ja Valgevene vahel Nii palju laulmisega tegelejaid, kui poleks, kus laulda? Selle jaoks me kokku tulemegi ja folki teeme. Tänu Märjamaa folgile on siin piirkonnas ning meie külaliste hulgas rahvakultuur austatud, armastatud ja hoitud. Mida Märjamaa folgil kuulda ja näha saab? Selleaastased väliskülalised saabuvad Küproselt, Itaaliast, Lätist, Slovakkiast ja Ghanast. Loomulikult on lavalaudadel meie 30 rahvatantsukollektiivi ja koorid. Õhtustes festivaliklubides lisavad värvi sinna kutsutud Audru Jõelaevanduse Punt, Posõ ja lõõtspillimängijad. Loomulikult Käsitöölaat keskväljakul Kodukohvikud (registreerimine 15. juulini rahvamajas) Rongkäik Peakontsert ja simman lauluväljakul ansambliga Justament Pühapäeval lõõtspillipäev Paaduotsa külas Rehe talu õuel saab festivaliklubis õppida nii kohalikke kui ka väliskülaliste poolt õpetatavaid rahvatantse. Festivali laupäevase peakontserdi lauluväljakul lõpetab simman ansambliga Justament. Kavas on veel lustlik spordipäev, eakate päev, laste- ja noortepäeval palju tegevusi lastele, käsitöölaat, võistureilender, kodukohvikud jpm. Festival lõpeb pühapäeval juba 13. korda toimuva lõõtspillipäevaga, mis esmakordselt saab teoks Paaduotsa külas Rehe talu õuel. Küsis ja vastas folgi korraldustoimkond

2 2 Märjamaa Nädalaleht Intsikurmus igatsemas 17. juuni 2015 On igatsus minna kaugele, kaugele ja on igatsus tulla koju et siis jälle minnes tulla ja tulles minna igatsuse tuules iluni. Jah, kodu ongi seal, kus süda hõiskavas vaikuses nutvas rõõmus igatsuses suures /H. Sinivee, laulupeo stsenarist ja lavastaja/ Kas olete kuulnud, et Põlvas toimus esimene laulupidu juba 160 aastat tagasi, nelja segakoori ja neljahäälsete lauludega. Meie küll mitte ja kui naiskoor Paulale saadeti kutse tähistamispeost osa võtta, polnud pikka kõhklemist. Repertuaari omandaminegi läks rõõmuga, sest enamik olid varasemast ajast tuttavad viisid. Lisaks aga veel eriti lahkeid laule nagu J. Tätte Tuulevaiksel ööl, T. Mägi Sind otsides, K. Sillamaa Ood muusikale, P. Uusbergi Lauldes... Pühapäeval vara vara teele, sest kell 10 algasid juba proovid. Kas olete Intsikurmu metsaparki ja laululava näinud? Paik on nagu laulupeo jaoks loodud ja muusikapidusid korraldatakse seal mitmesuguseid. Oru põhjas asub laululava, mis a põles ja taastati; trepistik puust ja mõnusalt madal üles-alla astuda, laulukaare kaks tiiba kohtuvad taeva taustal nurgana. Tekib korraga nii linnulennu kui püramiidi-kaitse tunne. Publiku pingiridade taga ja kõrval nõlva harjal kõrguvad iidsed männid, kaitsvalt ning varjuandvalt, alles on jäetud suuri soojatüvelisi puid ka pinkide vahele. Et oleks kena istuda ja kuulata. Vahepeale jääb üsna suur ala, kuhu mahuvad ära ka laiad tantsukeerutused. Kõike seda oli proovide ajal aega vaadata ja imetleda, kuigi heatujulised ning energiaga nakatavad dirigendid tõmbasid meid kohe lauludesse sisse elama, panid hääled kõlama ja suunurgad naeratama. Palju oli lauljaid, tõesti ägedalt palju. Kavalehelt võis kokku loetleda 17 laste-, mudilas- ja poistekoori, 9 naiskoori ja 15 segakoori. Lisaks veel 3 puhkpilliorkestrit. Enamasti Põlva- ja Tartumaalt, kaugemalt ka, näiteks Muhust, Märjamaalt, Mustveest, Koerust... Pealelõunal hakkaski pihta pidu, mille mõttesõnaks IGAT- SUS. Soe meeshääl kõneles igatsusest, armastusest, kodust ja sellest, kui loomulik, kui ainuvõimalik on neid tundeid väjendada just lauldes. Väljaku ühte äärde oli kujundatud väikesi noorte kaskede gruppe (alles need nelipühad ju olid!) ja väike karjalaps flöödiga kõndis seal vahel, siis suur ning pisike õde, lauldes kõigile Intsikurmu laululava. Foto Tiiu Allkivi tuttavat Sink-sale-prood, aga seekord nii õrnalt ja imekenade häältega, et puges väga hinge. Küllap olid lauljad saanud nii igatsust, tundeid ja tahtmist täis, et viisid lendasid välja nagu paisu tagant pääsenud! Imetlemist väärt, kui hästi laulud kõlasid, oli see siis nii keeruline Oma saar, popp Maailm heliseb kui vana Õrn ööbik. Võib arvata, et mõjus Intsikurmu võlu ning tunne, et siin oleme laulmas päris oma elust ja olemusest, sellistena on meid siinilmas vaja. Laulurahvas oli kogu peo aja laval, ei mingit sebimist, kes ei laulnud, võis istuda. Lastekoorid olid kohe meie ees ja lihtsalt rõõm oli kuulda nende puhtaid kõlavaid hääli. Või kui kukla taga laulsid mehed oma soolokohti nii vägevalt ja lahkelt. Erilise vastuvõtu osaliseks said vahepeal külalised Ukrainast Põlvamaa sõbrad Gornovo koolist. Kümme rahvatantsijat lõid vahva meeleolu oma nelja tantsuga, tuues meieni nii ukraina kombeid, patriotismi kui elulusti. Hull mõelda, kui keeruline neil kodumaal olukord praegu tegelikult on. Ja kui siis lõpulooks hakkas mürtsuma suur puhkpilliorkester, publik tõusis püsti, päike säras, tuul paitas päid ning kõik me laulsime...see on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel... Kas oleksite tahtnud seal olla? Jutustas PAULA laulja Tiiu PILTUUDIS Lastekaitsepäeva õhtul kogunesid Märjamaa rahvamaja Ly galeriisse noored, keda tunnustati Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapitali stipendiumiga. Sihtkapitali nõukogu esimees Gaili Ilisson meenutas, et aastal otsustas Märjamaa vald sihtkapitali asutada innustamaks ja tunnustamaks tublisid noori. Volikogu esimees Urmas Kristal tõi välja, et valikut pika nimekirja hulgast polnud kerge teha ja soovis, et kutsutud oleksid jätkuvalt sama tublid. Seekord esitati taotlusi 53 noore tunnustamiseks, stipendium määrati 35-le. Tänuõhtul kõlab alati muusika ja alati on olnud esinejad stipendiaatide hulgast võtta. Seekord astusid üles Anita Voropajev, Mirtel Pops, Oliver Meresmäe, Kaila Müür. Kui vautšerid stipendiumisummaga üle antud, tehti ka ühispilt.

3 17. juuni Märjamaa Nädalaleht Pillerpalli mudilased tantsisid oma suurel peol Märjamaa Pillerpalli lasteaia 14 vahvat koolieelikut käisid esimest korda suurel peol tantsimas. III üle-eestilise peo teema oli Kodutee. Kõikide Eesti maakondade lapsed tantsisid sellest, mida laps lasteaiast koju minnes näeb. Igale maakonnale anti aasta alguses oma lugu. Raplamaa sai Kiigelaulu. Õpetajad pidid tantsu ise välja mõtlema ja lastele selgeks õpetama. Kuna meile sattus peo kõige keerukam muusika kaheksa salmi ühesugust kiigelaulu, siis koos liikumisõpetaja Reet Elmikuga võttis tantsu väljamõtlemine kolm nädalat aega. Lapsed omandasid tantsu tunduvalt kiiremini. Ülevaatus toimus rahvariietes juba märtsi lõpus Kohila lasteaias. Koos meiega julges ainult kolm rühma õpitud tantse esitleda. Kõik said peole, kingituseks anti Kodutee 2015 märk. Märjamaa vald nõustus maksma laste osalustasud. Hilja valmis saanud muusika ja tantsude kirjelduse tõttu jõudsime ava- ja lõputantsud selgeks õppida alles maikuus. Kaks päeva enne väljasõitu tegime lasteaias viimase proovi, et õpitu meelde tuletada. Peopäeva hommikul sõitsime koolibussiga Haapsalusse. Kohale jõudsime täpselt oma tantsu harjutamise ajaks. Lapsed pakatasid energiast. Esimene töö oli tehtud. Kõik said endale toidutalongiga lõunasöögi ning lisaks veel toidupakid, et kõht päeva jooksul tühjaks ei läheks. Üks juhendaja igast rühmast läks selgeks õppima ava- ja lõputantsude koreograafiat, kohapeal õpetati selgeks lustakas Paanika tants, kus õpetajad jooksid ja ajasid taga nn kadunud last. Kõik 1500 osalejat oli vaja panna ühtemoodi jalga keerutama. Peojuhid Märt Aguga eesotsas olid tasemel ja kõveratest ussidest hakkasid tekkima viirud. Rongkäik algas kooli staadioni juurest ja kõik mudilased kõndisid vapralt oma loosungite ja lippudega natuke üle kilomeetri Piiskoplinnuse poole. Meie laulsime Pillerpalli laulu ja hüüdsime Heia hopp, Pillerpall on popp. Pidu Kodutee võis alata. Kaasaegse muusika saatel tantsisid rühmad põnevaid ja Pillerpalli lapsed ja nende õpetajad Reet Elmik, Eve Olgo ja Riina Toomet üle-eestilisel eelkooliealiste laste tantsupeol Haapsalus. Foto erakogust lapsemeelseid tantse, iga maakond nägi oma koduteed erineva nurga alt. Suviselt soe ilm oli kohale meelitanud lapsevanemaid, turiste ja teisigi pealtvaatajaid. Lapsed pidasid vapralt lõpuni vastu ja tantsisid lõpu- ehk Kodutee tantsu koguni kaks korda. Laste siiras rõõm ja naeratus näitasid, et juba mudilane on tantsupeoline. Aitäh Märjamaa vallale, samuti tublidele lapsevanematele, kes lapsed õigeks ajaks kohale tõid, ja lahkele bussijuhile. Tänud rühmaõpetajale Riina Toometile ja Reet Elmikule, kellega me seekord vankrit vedasime. Pillerpalli muusikaõpetaja Eve Olgo Loodusretk Velise vanavalla kõrgeimasse punkti Velise Kultuuri- ja Hariduse Seltsi liikmeskond on oma eelmist tegevusaastat kokkuvõtvat koosolekut ikka püüdnud sisustada millegi eripärasega. Seekord sai selleks kodu- ja looduslooline auto- ja jalgsiretk Nurtu kandi metsadesse 28. mai 2015 õhtutundidel. Alguspunktiks ikka Lebinese pärnamälestus Nurtu poe ees Ojaäärse külakivi kõrval. Esimene huvipunkt oli Põhjasõja aegadest meie päevini vastu pidanud vana männipuu Soopa maaüksuse lahustükil Ojaäärse külas. Männi avastas mõned aastad tagasi metsataksaator Kalle Kivi, kelle tähelepanu teritas jämedama puu peaaegu ladvani ulatuv korbakiht. Juurdekasvupuuriga saadud proovi tuli lugeda luubi abil tulemuseks 300 aastat. Väike talguelement oli ka ettevõtmises sees nii sai võsast veidi puhtamaks Nurtu kandi neljast külast kõige kõhnema elanike arvuga Kohtru külakivi ümbrus. Siis võeti suund ühte aegade tagusesse talukohta Olevi õuele, mis tähistatud nimelise kiviga. Legendi kohaselt sai selle maatüki talukoha rajamiseks Olevi-nimeline mees, kes olnud osaline Oleviste kiriku ehitamisel. Minevikuseiku Olevi õue ja lähiümbruse kohta meenutas Lembit Tihkan. Loodusretke viimaseks sihtkohaks sai valitud kunagise Velise valla kõrgeim punkt Ellu metsavahi kohast 2 km ida suunas, mille senist kõrgusmääratwlust on kaasaaegse tehnoloogia abil täpsustatud. Senistel kaartidel leiduva 43 m asemel on täpsemad seadmed määratlenud Lihalapi mäe kõrguseks 46 m merepinnast. Lihalapi nime taga on legend, et sellest mäekünkalt olid metsaliikujad leidnud hundi poolt murtud hobuse, millest nahk järele jäänud. Mäge kaunistab jäme kuusk, mille kõrguseks metsataksaatorid Margus ja Kalle üksmeelselt mõõtsid 29 meetrit, seega merepinnast ladvani on kokku kolmveerandsada meetrit. Just selle kuuse all peeti Velise KHS aastat kokkuvõttev koosolek ja tublide perenaiste kaasavõetud söögipoolise toel kevadõhtune piknik. Koosolekut juhtis Jürgen Kusmin aasta aruandesse jäi traditsiooniliste ettevõtmiste seas ühe märksõnana domineerima Lauter. Just Lauterite sünnikohas toimunud kevadtalgul toimus Uhja küla ja Aravere lugude trükise esitlus, Lauteri 120ndal sünniaastapäeval sai Mäe õuel mulda tormist heidetud pärna asemel uus ja sügiseste kohtumisõhtute seas Sulul toimus Margus Mikomäe, Katariina Tamme ja Raivo Trassi osalemisel Lauteri meenutusõhtu. Millised märgid ja tähed säravad sel aastal või milliste ettevõtmistega jääb ajalukku tänavune, on jätkuvalt kõigi liikmete ja huviliste teha. Kalev Tihkan

4 4 Märjamaa Nädalaleht Karikakar ootab lasteaeda uusi lapsi Meie lasteaed on väike, kuid siin tihti paistab päike ehk toredaid tegemisi Karikakra lasteaias. Kohe on lõppemas teine õppeaasta Kasti lasteaias Karikakar kaherühmalisena. Seetõttu on hea põhjus vaadata tagasi ja anda ülevaade meie tegemistest. Käesolev õppeaasta oli meil muudatusterohke ja tegus. Vahetunud on nii kokk, majahoidja kui ka direktor. Alates 1. oktoobrist hoolitseb laste toidulaua eest Ljudmila Urvast, kelle kokakunsti kiidavad nii õpetajad kui ka lapsed ja lapsevanemad. Detsembris astus direktorina ametisse Sigrid Jürissalu. Lasteaias töötab Karikakra rühm ja Jänkupoegade rühm. Esimene neist on sobitusrühm, kus on lapsed vanuses 5 7aastat. Rühmaõpetajateks on Küllike Arula ja Tiina Mölder, õpetaja abi Heli Koppel. Jänkupoegade rühm on liitrühm (lapsed vanuses 2 4 aastat). Õpetajateks on Reelika Põldmann ja Sirje Unga, õpetaja abi Kaire Arnover. Tihti arvatakse, et mida erilist ühes väikeses lasteaias ikka tehakse. Tegelikult on siin igapäevaelu sama tihe ja koloriitne nagu suuremates lasteaedades. Annetusega saab toetada lasteaialaste sõite ujulasse Hiljuti pidasid koostöövõimaluste üle nõu Märjamaa ujula ja valla lasteaedade direktorid. Ujula pakub lastele võimalust tulla tasuta ujuma hommikupoolikuti, kui on vabu aegu. Lasteaiad on ettepanekuga nõus, aga kõige suurem takistus on transport, sest eelarves pole sõidukuluks raha. Nõupidamisel otsustati: paneme käima korjanduse ja kogukonna toetus aitab selle plaani ehk teoks teha. Kogumiskast on Märjamaa rahvamajas, Jatsi ehitusmaterjalide poes, Lemmiku kaupluses ning Aia- ja Lilleäris. Kui ujula pärast suvepuhkust avatakse, pannakse üks kogumiskast ka sinna. Orgita Midrimaa lasteaia direktor Maire Metsalu tõi välja laste ujulas käimise positiivsed küljed: Lapsed saavad juba väiksena veega sõbraks. Kujundame ka õigeid hügieeniharjumusi esmalt tuleb end pesta ja alles siis vette minna. Ujumine aitab pimedal sügisajal lastele karastust pakkuda. Ujula juhataja Elik Roopärg ütles, et korjanduskastid on väljas kuni augusti lõpuni. Siis näeb, kui palju raha on kogunenud ja lepitakse kokku, kuidas seda valla kõigi lasteaedade vahel jagada. Meil on palju traditsioonilisi üritusi, sekka ka uusi. Sellel õppeaastal tähistasime esmakordselt halloweeni, pärimushommikut, värvide nädalat. Lisaks toimusid traditsioonilised üritused nagu vanavanematepäeva tähistamine, Mihklilaat, isadepäeva üritus (lasteaia õuealal taskulampidega orienteerumine), sügisandide näitus, advendiaegne meisterdamine koos vanematega, pidulik iseseisvuspäeva tähistamine, nõiapidu, emadepäeva tähistamine ja koolisaatmispidu. Septembris külastasime Märjamaa päästekomandot, oktoobris käisid nemad omakorda meil külas ( Tulest targem ). Maikuus toimus tuleohutuse koolitus personalile ning evakuatsiooniõppus. Tihe koostöö oli ka Mahtra Talurahvamuuseumiga: kadripäeval käisime meie muuseumis teemapäeval ja vastlapäeval nemad meie juures. Karikakra rühm tähistas Mahtras ka emadepäeva. Meil oli palju õppekäike (pood, õmblusettevõte, raamatukogu, Märjamaa kirik, Märjamaa muusika- ja kunstikool, Haimre park, metsloomadele toidu viimine, kodukanala külastus, põllutöömasinatega tutvumine, ökokogukonna külastamine jne) ning õuesõppe päevi (liiklus, ilmastik sügisel, talvine loodus, pungad-lehed, suveootus jne). Märjamaa rahvamajas toimunud etendusi käisime vaatamas kolmel korral ( Pöial-Liisi, Tipp ja Täpp, Vembu ja Tembu ). Leivanädalal küpsetasime leiba, jõulude ajal piparkooke, sõbrapäeval tegime küpsisetordi, südamenädalal valmistasime tervislikke smuutisid, kevadel külvasime seemneid. Osalesime hambatervise kampaanias, maakondlikul lasteaialaste tant su päeval, Otsi Otti ellujäämiskursusel, tuletõrjeolümpial Valgus, Räpina Aianduskooli 1000 sõpra projektis, loodusprogrammis Tere, kevad! jne. Märtsis toimunud õppepäeva Mina hoian loodust raames käisid meil külas vahvad loodusesõbrad. Korraldasime ka majasiseseid laste kunstitööde näitusi ( Sügismuinasjutt, Leib see täidab lapse kõhu, Muinaslugu muusikas ). Alates novembrist toimus kord nädalas huviringina lastezumba, millest võtsid osa peaaegu kõik lapsed. Lastekaitsepäeval külastas meie lasteaeda Jänku Juss, kes tekitas lastes palju elevust. Vahetult enne lastekaitsepäeva toimus Haimre rahvamaja Lastepäev, MÄRJAMAA VALLAVALITSUS korraldab avaliku suulise enampakkumise Märjamaa vallale kuuluvate kinnistute ja kaubiku võõrandamiseks. Kontori kinnistu Sipa külas Haimre põhikooli kinnistu Moka külas Sõeru kinnistu Võeva külas Kaalu kinnistu Haimre külas Kaubik Ford Transit 300S van 2,2TDCi Enampakkumine toimub neljapäeval, 18. juunil a Märjamaa alevis Tehnika 11, Märjamaa Vallavalitsuse maja I korrusel tuba 6 järgmistelt: Kontori kinnistu Sipa külas, kell 10:00; Haimre põhikooli kinnistu Moka külas, kell 10:15; Sõeru kinnistu Võeva külas kell 10:30; 17. juuni 2015 Kasti lasteaia luuletus Meie lasteaed on väike, kuid siin tihti paistab päike, iga lapse silmist särab vastu kuldne päiksekera. Sest et teiseks koduks see lasteaialapsele. Karikakar on meil nimeks ärge pange seda imeks. Päikse sarnane on ta, kuldne süda keskel ka. Õieleheks iga laps kes on rõõmus, virk ja kraps. mille korraldamisel ulatas abikäe ka meie lasteaed. Ees on suvepuhkus nii lastel kui ka õpetajatel. Uueks õppeaastaks on juba mitmeid uusi tegemisi planeeritud, oma kindel koht on traditsioonilistel ettevõtmistel. NB! Kasti Lasteaial Karikakar on uueks õppeaastaks veel vabu kohti. Võtame vastu lapsi vanuses 2 7 aastat. Täpsem info telefonil või e-posti aadressil lasteaed. karikakar@marjamaa.ee. Reelika Põldmann Sigrid Jürissalu Kaalu kinnistu Haimre külas; kell 10:45; kaubik Ford Transit kell 11:00. Enampakkumisel osalemiseks esitada avaldus Märjamaa Vallavalitsuse kantseleisse kabinet 21, aadressil Tehnika 11 Märjamaa alev Rapla maakond või digitaalselt allkirjastatud e- post: marjamaa@marjamaa.ee, hiljemalt KOLMAPÄEVAL, 17. juunil a kell 16:00. Informatsioon enampakkumise kohta: õigusnõunik Evi Rooda, telefon või ; e-post evi.rooda@ marjamaa.ee. Enampakkumisel olevate kinnistutega on võimalik tutvuda kohapeal: majandusosakonna juhataja Margus Vaher telefon või , e-post: margus.vaher@marjamaa.ee

5 17. juuni Märjamaa Nädalaleht Väärt mehed need meie külamehed! Lokuta külavanema Mati Terestali algatusel istusime jaanuaris tema juures koos Ruttar Marrandi ja Margus Jago-Jaaguga. Põhjuseks oli tantsupõranda ehitamise plaan rahvamaja pargis asuvale peoplatsile. Tänaseks ongi see aastatepikkune unistus teostatud. Sügisel Haimre Kultuuriseltsi esitatud projekt Tantsupõrand külaplatsile jäi rahastamata. Vastuseks teatati, et projekt oli korralik, aga kahjuks raha nappis, kirjutage kevadel uuesti. Seda ma ka tegin. Seekord ei olnud rahajagajatel meie projekti pärast pead vaja vaevata, sest minule teadmata vea tõttu jäi projekt arvestusest välja. Olin kindel, et seekord õnnestub raha saada, sest esitamistähtajast paar nädalat varem esitatud taotlusele ei tulnud mingit veaparanduse teadet, nagu varematel aastatel on vajaduse korral saadetud. Seepärast ei takistanud ma mehi, kui nad otsustasid Teeme ära talgupäeval alustada tantsupõranda ehitamist. Kultuuriseltsi arvele oli aas- tatega kogunenud liikmemaksude ja annetustega summa, mis võimaldas tasuda Paliverest tellitud immutatud saematerjali eest põranda tarvis. Jatsi poest ostetud materjalid alustööde tegemiseks said küll tasutud, aga 640 eurot on meil puutumatu raha, mis on annetatud Haimre kooli vilistlaste poolt kooli raamatu välja andmiseks. Kallid inimesed, sellepärast ma pöördusingi teie poole abi saamiseks. Siinkohal tänan väga Tiiat Soomes, Evelini ja Aleksandrit (kõik omad), kes annetasid, lugedes ajalehes ilmunud palvet. Suusõnalise palve peale tegid annetuse Brenteks OÜ Toomas, Estpanel OÜ Ants, Kasti Metall OÜ Ats ja Maario, Orgita Põld OÜ Sulev. Aitäh teile! Tänu Agule ja neile, kes annetuspudelisse puistasid raha tantsupõranda tarvis. Tänu kõigile meie maja taidlejaile, teie panusest sai uue kuue meie väike laululava tantsupõranda ees. Eriline tänu Ruttarile, Margusele ja Matile teieta poleks meil tantsupõrandat! Rõõm on tõdeda, et meie külamehed on väärt mehed, Haimre rahvamaja pargis on nüüd uus tantsupõrand. Laululava sisemus on värvitud Märjamaa-kandi triibuseeliku toonides. nad on seda juba varem tõestanud aga see viimane tõestus oli super. Tantsupõrand ehitati valmis nelja talgupäevaga, neist kaks oli väga pikka ja kaks lühemat tööpäeva. Ehitusel pani käe külge ligi paarkümmend tegijat, nende hulgas ka naisi. Rõõm on tõdeda, et enamus tantsupõranda tegijaist on meie maja igakuised peolised. Tänud kuuluvad kõigile, kes osalesid selle projekti elluviimisel. Lisaks kaunile rahvamajale on meil olemas ka kaunis peoplats suveürituste korraldamiseks. Kallid inimesed, tulge meie tantsupõranda avapeole. Meie jaaniõhtu on küll tasuline, aga sellega toetate meie puudujääke kultuuriseltsi kontol. Rõõmustame iga tulija üle. Kaunist suve kõigile, kes vaevusid seda lugu lugema. Eha Kaljusaar austatud õpetaja lilli teesalu! õpetajaid mäletatakse selle järgi, kes nad olid, mitte selle järgi, mida nad õpetasid. P. Brown Sina oskasid olla! Kallis juubilar! Vürtsi et jätkuks veel eelnevaks eluks, tervist ja särtsu ning vahel ka melu Vaimõisa kooli a lend Kutsume jagama koolimälestusi Järgmisel aastal täitub 70 aastat keskhariduse andmist Märjamaa koolis. Sel puhul on kavas kaante vahele saada Märjamaa kooli ajaraamat. Koostajaks on Märjamaal teada-tuntud mees, Ants Tammar, kel hiljuti valmis sarnane ajaraamat Kohila koolist. Kutsume üles kõiki, kel on kirjapandult või peas, aga seni kirja panemata mälestusi-mälestuskilde, sellest meile teada andma. Samuti on oodatud fotod, raamatud, vihikud ja muud Märjamaa kooliga seotud materjalid. Eriti hinnalised oleksid mälestused enne II maailmasõda ja selle ajal. Kontaktid ants.tammar@gmail.com, tonu.mesila@marjamaa.ee, Märjamaa Gümnaasium, Märjamaa Nädalalehe toimetaja.

6 6 Märjamaa Nädalaleht Laukna pritsumehed käisid õppereisil Taanis 17. juuni 2015 On saanud juba tavaks, et Laukna pritsumehed võtavad igal suvel ette õppereisi piiri taha. See on vajalik nii silmaringi laiendamiseks, noorte kaasamiseks kui ka lihtsalt puhkamiseks. Tänavune reis viis meid kodust päris kaugele ja kokku läbisime kuus riiki. Oma rännuteed alustasime Rootsi sõpruskomando külastamisega. Teel Stockholmist Varasse põikasime läbi ka Göta kanali juurest ja Rootsi õhujõudude muuseumist. Reisile koos vara sõpradega Varas korraldasid kohalikud päästjad oma pereliikmetega meile tõeliselt südamliku vastuvõtu. Presentatsiooniks oli valminud humoorikas videofilm nende eelmise aasta õppereisist Eestisse ning tordid olid teemakohaselt kujundatud Eesti ja Rootsi lippudega. Õhtu kujunes väga liigutavaks, sest kolme aastaga on sõprussidemed aina süvenenud. Kuna üksteise päästesüsteemiga oleme juba varsemalt põhjalikult kursis, siis sellel aastal valmistasime ühiselt ette visiidi Taani. Järgmisel hommikul suundusimegi Roskildesse. Teel jõudsid rootslased meile õpetada, kuidas aega mõnusalt nautida ja mitte kiirustada pidasime piknikku rannal nimega Playa del Mellbystrand ning tegime pilte Malmö kuulsa keerdmaja ees. Taani päästesüsteemist Taani saabudes võttis meid avasüli vastu Roskilde depoo ülem Bo Henrik Jensen. Ta tutvustas nii üldist päästesüsteemi korraldust kui ka oma depood, mis on piirkonna suurim üksus. Saime teada, et Taani päästesüsteemis on alanud ulatuslik reform, mille tulemusena soovitakse aastas kokku hoida 10 miljonit krooni Roskilde piirkonnas ja 300 miljonit krooni kogu riigis. Osa depoohooneid läheb müüki ning on oodata koondamisi (eelkõige puudutab see küll administratiivtöötajaid). Päästesüsteemi erinevused võrreldes Eestiga on küllalt olulised. Nii on paljud depood erafirmade (nt Falck) hallata. Vabatahtlikke pritsumehi kaasatakse alles juhul, kui tulekahju kestab üle 3 tunni; vabatahtlikel ei ole varustust ega iseseisvaid jaamu, nad kasutavad professionaalide tehnikat. Osa depoosid tegelevad lisaks päästetööle ka sotsiaaltranspordi korraldamise, vabatahtlike väljaõppe ning meditsiinilise tugiteenuse pakkumisega (nt Roskilde). Iga päästetöötajal on mobiilis spetsiaalne äpp, kus on täielik ülevaade hetkeolukorrast. Naised ei tegutse Taanis päästjatena reeglina ajaloolistel põhjustel, kuigi mõnikord sooritavad füüsilise võimekuse teste isegi paremini kui mehed. Nende pärusmaa on meditsiiniabi osutamine. Läbimõeldud süsteem Edasi viis tee Roskilde katedraali, kus meid ootas ees spetsiaalne tuletõrjujate programm turnisime pööningutel, kellatornis ning ametikäikudes, et tutvuda turvasüsteemiga. Iga pisimgi samm võimaliku tulekahju kustutamiseks oli kümnekordselt läbi mõeldud. Kuna Roskilde katedraal kuulub UNESCO kultuuripärandi nimekirja ning sinna on maetud Taani senised riigivalitsejad, siis on see äärmiselt oluline objekt. Ka praegu veel elav kuninganna on alustanud oma matmispaiga kujundamist. Õhtul leidis aset kohtumine Roskilde vabatahtlike tuletõrjujatega. Nad olid meile suure armastusega valmistanud oma rahvustoitu stegt flæsk med persille sovs. Meie pritsumehed, kes on üksiti ka jahimehed, üllatasid omaltpoolt võõrustajaid eestimaise suitsulihaga. Neli erinäolist päästeüksust Järgmisel päeval külastasime lausa nelja päästeüksust. Alustasime Høje Taastrupi tuletõrjedepoost (üle 1000 väljakutse aastas), mis on hetkel erafirma Falck halduses. Siin esitleti tehnikat, mida isegi meie Rootsi sõprade silmad polnud näinud kõik Illar Aruksaar annab üle kingitusi Bo Henrik Jensenile. Foto Kaur Ülejõe oli autodes mehhaniseeritud, et säästa tuletõrjujaid raskuste tõstmisest. Depoo juhi sõnul on varustuse tootmisel tõesti suudetud teostada 98% päästjate unelmatest ning masinaparki vahetatakse välja iga 2 aasta tagant. Edasi suundusime Kopenhaagenisse. Kokkulepe oli tutvuda pealinna kõige suurema depoo tegemistega. Paraku on 5. juuni Taanis konstitutsiooni päev ja kuna sellel aastal tähistati ka naiste valimisõiguse 100. aastapäeva, blokeerus südalinna liiklus kolmekümne tuhande pidutseja tõttu. Suur osa päästevõimekusest koondati depoost välja strateegilistele positsioonidele ning meil avanes võimalus lahinguvalmidust kaeda nüüd hoopis otse sündmuskohal. Võimalike õnnetusjuhtumite lahendamiseks olid kohal tuletõrjeautod, päästetuukrid ning helikopter. Taanlaste põhjalikkus ja ettenägelikkus on lausa muljetavaldavad. Järgmisena külastasime Ballerupi depood, mis on samuti erafirma Falck hallata. Selles üksuses polnud küll kasutusel tehnika viimane sõna nagu Høje Taastrupis, kuid masinapark ja korrashoid olid endiselt eeskujulikud. Idee kaasata erasektorit päästevõimekuse koordineerimisse tundub Taanis hästi töötavat. Viimane sihtkoht oli Jyllinge depoo, väike ja kodune, kriipis hinge ehk kõige enam, sest sooviks me ju Lauknalegi üht tillukest jaama Depoo kõrval eraldi majas olid renoveeritud olme- ja koosolemise ruumid ning peagi on valmimas õueterrass. See jaam eristus nii väljanägemiselt kui ka sisult, sest siin ei käida ainult tööl, vaid saadakse kokku ka vabal ajal. Vabatahtlikud ning kutselised päästjad kogunevad korra nädalas, et jagada üksteisega oma rõõme ja muresid, grillida või õppida midagi uut. Eestlastena jääme hoidma pöialt, et Jyllinge jaam kui pisike pärl jääks kokkuhoiureformist räsimata. Õppereisi lõpukoosviibimisele olime kõik palutud Bo Henrik Jenseni koju. Hingematvalt kaunite aedadega väikelinnas veedetud suveõhtu jooksul kerkis korduvalt esile mõte: On see kõik unes või ilmsi? Liiga ilus, et olla tõsi Koju tagasi sõitsime Saksamaa, Poola, Leedu ning Läti kaudu. Hinges rahul ja mõtetes puhanud. Lõpetuseks täname ühisvisiidi õnnestumise eest kõiki oma sõpru ja partnereid. Tugevaimad käepigistused saadame aga virtuaalselt Bo Henrik Jensenile (Roskilde tuletõrjedepoo), Andreas Jonssonile ja Ove Hermanssonile (Vara Pritsumeeste Klubi). Elviira Aruksaar

7 17. juuni Märjamaa Nädalaleht Jaanituled Märjamaa vallas Sipa jaanituli 19. juunil algusega kell Sipa külas Ankru baari esisel platsil Esinevad külalised Kullamaalt. Süüa-juua pakub Ankru baar. Kavas on mänge kõigile ja palju lõbusat. TAnT- SULE KUTSUb URMAS LASS. Info tel Valgu jaanituli 20. juunil algusega kell 21 Valgu mõisapargis. TAnTSUKS AnSAMbEL InGLE PILTUUDIS Osavusmängud. Müügipunkt Sündmust toetavad: Märjamaa VV ja kohalikud aktiivsed inimesed Tolli küla jaanituli 20. juunil algusega kell 18 Tolli külaplatsil Laukna jaanituli 21. juunil algusega kell 20 Laukna külas lasteaia kõrval platsil Toimuvad võistlused. Kohal Laukna priitahtlikud pritsumehed. Esinevad linetantsijad, latiinotantsijad. Kohal Märjamaa valla piirialal asuv Soosalu küla on igal aastal üks esimesi, kes oma jaanitule korraldab. Külavanem Härmo Väljaste andis teada,et 13. juunil tuli kokku kokku 35 toredat inimest. nende hulgas nii püsielanikud kui ka suvitajad. Täname kõiki osavõtjaid ja toetajaid ning loodame, et saame traditsioonilist jaanituld ka järgmisel aastal korraldada. on söödavat-joodavat. Palju mänge. TAnTSULE KUTSUb URMAS LASS. Info tel Haimre jaanituli 22. juunil algusega kell 21 Moka külas Haimre rahvamaja taga pargis Tantsupõranda avapidu. TAnTSUKS MänGIb TOO- MAS TAUL. Tantsu eel mängud lastele, vaheaegadel saapavise naistele ja meestele! Jaanituli. Puhvet ja toitlustamine. Õnneloos Pääse (alates 15 a) 3 Kallid inimesed, tulge peole ja toetage meid! Russalu jaanituli 22. juunil algusega kell 20 Russalu külakeskuses Teenuse jaanituli 22. juunil algusega kell 20 Teenuse külas Teenuse mõisa pargis Jaanimängud suurtele ja väikestele, parimatele auhinnad. Latiinotantsijad. Tule ise ja võta sõber ka kaasa. Pidu toimub iga ilmaga! Märjamaa lauluväljakul jaaniõhtu 23. juunil algusega kell 21 ansambliga VAnA KALLIM Tasuta Märjamaa lauluväljakul 23. juunil kell 9 15 jaanilaat jaaniõhtu 23. juunil algusega kell 21 Märjamaa lauluväljakul ansambliga Vana KalliM tasuta Info tel HEAD ALGKLASSIDE LAPSEVANEMAD! Märjamaa gümnaasiumi algklasside garderoobi on jäänud hulgaliselt riideid ja jalanõusid. Kui teie peres on jäänud midagi kaduma, siis selle nädala jooksul on võimalik tulla kooli (kell ) ja leida kadunud esemeid. Õppealajuhataja Väikebuss, mis sobib ka ratastoolides ja kanderaamil reisijate veoks. Telefon Rapla Spordiveteranide Koondise suvemängud 28. juunil Märjama gümnaasiumi staadionil Võistlusalad: petank võrkpall 4liikmelistele mees- ja naiskondadele korvpalli vabavisked ja noolevise kergejõustik vibulaskmine Kirstuvedu Transport krematooriumisse Tammepuidust kirstu rent Urnide kättetoimetamine Guno Peetsalu VELISE KIIGESAARE PIDU 11. juulil kell Tantsuks TAURI ANNI * ilutulestik * müügipunkt Pääse: alla 10a lapsed tasuta 10 15a ja pensionärid 4 täiskasvanud 5 Info Teabepäev 17. juulil kell Märjamaa rahvamajas Mõtteväljaravi negatiivsete emotsioonide vabastamiseks Lektor Kreet Rosin. Teabepäev on tasuta ja kõigile.tulge kuulama! Märjamaa Valla Puuetega Inimeste Ühing

8 8 Märjamaa Nädalaleht Sillaotsa muuseumis näeb kardi vanaisa KALENDRILOOD Valla kalendris ilmestab juunikuud foto Sillaotsa Talumuseumi väikesest tööperest. Pildil on muuseumi juhataja, varahoidja ja pedagoog, lisaks veel hobune, kes on suviti muuseumi maadel söömas. Aastate eest oli täieõiguslik tööpere liige ka oma hobune Temmi, aga pärast tema lahkumist taevastele karjamaadele on läbi aetud laenatud loomadega. Praegu on siin kaks vana suksut, kellele külastajatel hea leiba pakkuda ja pai teha. Me tähistame rahvakalendri tähtpäevi ja püüame teha kõik selleks, et inimesed meile tuleksid, tõi muuseumi juhataja Kalju Idvand välja kõige olulisema töösuuna. Aga et huvi püsiks, tuleb väljakujunenud tegevusi aeg-ajalt muuta. Mõnegi programmi võtavad teised muuseumid üle ja Sillaotsa pere vaatab omakorda lahtiste silmadega ringi. Peab olema loov ja paindlik, tuleb teha koostööd ja levitada infot. Aga nii on see igal pool. Suures muuseumis on rohkem töötajaid, meid on kolm, aga konkureerime sama publiku pärast, kommenteeris talumuuseumi juhataja. Näiteks 28. korda peetud suvistete programm oligi tänavu uudne. Alguses peeti seminar, kus räägiti selle päevaga seotud kommetest mitte üksnes siinkandis, vaid mujalgi Eestis. Muuseumipedagoog Liivi Miil on asja väga mõnusalt kätte võtnud ta on viinud ennast teemaga kurssi ja seejärel harib teisi. Leader-meetme toetusel ja koostöös Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsiga oleme valmis sama suunda jätkama, kommenteeris Idvand. Toimuvate sündmuste eel saadetakse välja palju e-kirju. Vahel tuleb kohale väga palju inimesi, teinekord vähem. Suvistel oli seekord üle 70 osavõtja. Kevadhooajal ja jõulude eel on muuseumis rohkem külastajaid, talvel on vaiksem aeg. Koolid sõidavad talumuuseumisse üle Eesti. Mõistagi käivad siin kohalikud koolid ja lasteaiad, aga nemadki soovivad tutvustada lastele võimalikult erinevaid kohti, seetõttu külastatakse ka teisi muuseume. Suur probleem lasteasutustele on transpordiklulu. Kui õnnestub korraldada mõni meie üritus projektiraha eest ja valla eelarvest lisandub transpordikulu ning lasteaed sobitab meie programmi oma päevakavasse, siis seda kindlamalt saame külastajad endale, arutles juhataja. Sillaotsa muuseum asub küll vaid mõni kilomeeter suurest maanteest eemal, kuid endiselt on raske siia saada suuri reisibusse sisse keerama. Muuseumipere on märganud, et süvahuvi endisaegse elu vastu on väiksem kui paarkümmend aastat tagasi, rohkem köidab publikut meelelahutuslik suund. Samas võib igas grupis olla keegi, kes tahab väga täpselt teada, kuidas mõni masin töötab. Sillaotsa hoiab meelelahutuse pakkumisel kuldset keskteed juba sellepärast, et siin pole palju võimalusi teha esemetest turvaliselt töötavaid koopiaid. Kui saja aasta eest oli nuga väikese lapse käes tavaline ja veel paarikümne aasta eestki tegid lapsed karjasepäeval endale ise puukoorest viled, siis tänapäeval pole paljud lapsed nuga puidu voolimiseks käes hoidnud ja turvalisuse pärast antakse siin lastele kätte juba valmis viled. 17. juuni 2015 Sillaotsa talumuuseumi juhataja Kalju Idvand, varahoidja Jüri Kusmin ja muuseumipedagoog Liivi Miil. Foto Tiina Gill Uute hoonete ootus Sillaotsa õuele sattunud külastaja tunnetab selle paiga mõnusat õhkkonda, aga vanadest hoonetest üksi ei piisa. Muuseum otsib viimastel aastatel aktiivselt võimalusi, et ehitada uus taluhäärber, millest saaks külastuskeskus. Olemas on koguni kaks eskiisprojekti. Viimati esitati häärberi ehitamine piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi, kuid see jäi esialgu joone alla. Nimetatud projektis on sees uue häärberi ehitus, vana talutare remont, kommunikatsioonid ja tuletõrje veevõtukoht. Kui avanevad Leader-meetme vootud, vaadatakse, kas saab sealt raha taotleda. Suured projektid tulebki osadeks teha ja neid sel moel ellu viia. Uue mõttena pakkus muuseumipere häärberi ehituse välja kui kingituse Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks. Otsitakse toetajaid, kes aitaksid ideel realiseeruda. Investeering on eluliselt vajalik, sest külastajad lähevad nõudlikumaks ja reeglid rangemaks. Näiteks varem võis tuletõrje veevõtukoht olla kuni 1 km kaugusel, kuid pumbad ei suuda tõmmata Velise silla pealt vett üles, Kiigesaar kui madalam koht jääb juba kaugemale. Nüüd püüame teha oma territooriumi- Päästeameti teated 12. juunil kella ajal toimus liiklusõnnetus Märjamaa vallas Valgu külas Raikküla-Päärdu tee 18. kilomeetril, kus sõiduautot Opel Omega juhtinud alkoholijoobes Vaino sattus teadmata asjaoludel külglibisemisse ning paiskus vasaku küljega vasakule vastu puud. Juht toimetati Rapla maakonnahaiglasse. 12. juunil kell said päästjad väljakutse Märjamaale Rassiotsa külla Orgita rabasse, kus põles umbes 10 ruutmeetrit turbapinnast. Tulekahju likvideeriti kell

9 17. juuni Märjamaa Nädalaleht PILTUUDIS le maa-alused mahutid, rääkis Idvand ühest nõutavast investeeringust. Hädasti on vaja veovahendite kuuri. Selle projekt on olemas. Varahoidja Jüri Kusmin ütleb, et omaehitatud traktorid on kellegi kuuri alt toodud Sillaotsale lageda taeva alla lootuses, et saame need ulualla paigutada. Tahame uut linaruumi vana asemele, kus näidata linatöötlemise protsessi. Seal võiks olla ka hobuse kuju. Juba see on lastele väga huvitav, kuidas rakmed hobuse külge käivad. Tahame ümber paigutada sepikoja, selle nö maast välja tõsta. Vajame veel kuure, sest meil on väga huvitavaid eksponaate. Meil on saekaater. Saaksime siis näidata, kuidas kuumpeamootorid ja petroolimootorid neid masinaid ringi ajasid, tutvustas juhataja muuseumi soove. Juulikuus jõuab muuseumi tagasi sponsorite toel remonditud kuumpeamootoriga traktor Lanz Bulldog, seegi on näide koostööst ja ümbruskonna ettevõtjate toetusest. Esialgu tuleb läbi ajada pisemate võimalustega. Näiteks küünalde valmistamiseks pole suurt pinda vaja ja seda saab teha ka muuseumist väljaspool. Idvandi sõnul peab muuseumi keskkond olema kaasaegsem, et inimene oleks valmis oma raha siia jätma. Kuid et saada suuremat sissetulekut, on esmalt vaja investeeringuid. Igavene teema praegu on tualetid mitte igaüks ei taha kuivkäimlat kasutada. Mitte vaid kohalik muuseum Sillaotsa ei ole oma töö sisult vaid kohalik muuseum. Siin on Eesti Vigastatud VõitIejate Ühing tänas reedel, 12. juunil kõiki kampaania Anname au õnnestumisele kaasa aidanud naiskodukaitse vabatahtlikke, toetajapartnereid ja teisi abilisi vastuvõtuga kaitseministeeriumis. Kutsutute hulgas olid ka Merle Mets, Kätlin Kiis ja Maret Kollin (pildil) naiskodukaitse Märjamaa jaoskonnast. nemad kogusid oma jaoskonnas sinilille kampaania raames kõige rohkem raha. Märjamaa jaoskond tervikuna kogus tänavu 1119 eurot, mis ületab eelmise aasta summat (335 eurot) enam kui kolm korda. nii mullu kui tänavu kogus Märjamaa jaoskond maakonnas kõige suurema summa. Kõiki panustajaid tervitasid oma tänukõnedega ka kaitseminister Sven Mikser ja Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. Teist aastat toimunud sinilille kampaaniaga koguti sel kevadel Haapsalu neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele vajaliku kõnniroboti ostuks eurot. Seda on enam, kui eeldati. Kõnniroboti saab selle summa eest kätte ja raha jääb ülegi. arvestatavad kogud ja hea asukoht. Piirkonna konkurentsivõime projektis paluti teha täiendusi, ehk on siiski lootust sellest projektist raha saada. Sillaotsa investeeringust võidab nii vald, maakond kui piirkond laiemalt. Püüame teha koostööd tegevtaludega, et pakkuda külastajate huvitavamaid elamusi, samuti teiste turismiettevõtjatega. Kui Sillaotsa saaks investeeringuid, võiks muuseumi kogud ja teadmised paremini piirkonna huvides rakendust leida, olgu siis turism, õppetöö kui ka lihtsalt vaba aja sisukas veetmine, kinnitas juhataja. Sillaotsa muuseum peab oma ülesandeks näidata, et inimene on läbi aegade olnud ettevõtlik, osav ja nupukas, alati on vaeva nähtud ja hakkama saadud. Tänapäeval inimene peab samasugune olema, kuigi teeb teistsuguseid töid. Kunagi on ehitatud traktoreid ja teisi masinaid, et oleks kergem, praegu kirjutab keegi programmijupi. Kui inimene muutub mugavaks, ta elatustase langeb. Kalju Idvand.lisas, et külastajaid tasub tähele panna, neilt võib ammutada nii uusi teadmisi kui ka lihtsalt vaimukaid võrdlusi ja seoseid. Vana kiviveo vanker oli ühe poisi arvates kardi vanaisa. See näeb tõesti veidi kardi moodi välja. Väga huvitavad on tähelepanekud, kuidas on samu töid tehtud teises piirkonnas. Mullu korraldas Sillaotsa muuseum vana talutare sajanda aastapäeva puhul kaks konverentsi, tänavu käiakse teisi kuulamas. Äsjasel Rapla Melu Kätte on jõudnud järgmise Märjamaa kogumiku koostamise aeg. Märjamaa 650 järjeraamatus tahame avaldada lugusid Märjamaa piirkonna pärimusest, memuaare ja mälestusi ning külade lugusid. Meil on juba olemas näiteks materjale Luiste vallast, Kohatu ja Lümandu külast, Russalust Aga teised? Ootame suve läbi Teie sahtli põhjas, raamaturiiulis või arvutis ootele jäänud messil tulid maakonna muuseumid ühiselt välja. Koostööpartnerite hulgas on lisaks Rapla maakonna muuseumitele Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Okupatsioonide Muuseum. Sillaotsa muuseumisse, mis sest et väiksemasse asutusse, suhtutakse kui võrdsesse. Peamine koostöö kolleegidega on olnud konverentside tasemel, kui peetakse vastastikku ettekandeid, Jüri on lisaks näidanud mootoreid ja keetnud seepi, Liivi on õpetanud taimedega värvimist. Sillaotsa muuseumi suurus on 17,5 hektarit. Külastajate vastuvõtmise kõrval hoiavad töötajad ka seda ala korras. Juunikuus liigub veel õpilasekskursioone. Juulis saab proovida lõngade värvimist taimedega. Sõpruskonnad käivad siin vahel sünnipäevi ja kokkutulekuid pidamas. Kena tava on, et igal suvel on taluõuel mängitud mõni etendus. Nii tuleb tänavugi, aga kõik kuupäevad pole veel paigas. Kui üks esitatud projekt rahastuse saab, saab muuseumi endale jälle külla kutsuda. Sillaotsa Talumuuseum on sündinud kunagise peremehe Aleksei Parnabase huvist koduloo ja vanavarakogumise vastu. Selle erilise asutuse lisaväärtuseks on talumuuseumi kõigi tegevusaastate jooksul olnud õiged inimesed, kes pole siin vaid tööl käinud, vaid on südamega selle koha küljes. Reet Saar Üleskutse kogumiku Märjamaa 650 koostajatelt käsikirju. Ei maksa peljata, et Teie koostatud materjal ei kõlba avaldada üheskoos on võimalik kindlasti need vormida trükikõlbulikuks-loetavaks! Märjamaa Nädalalehe toimetaja ja allakirjutanud jäävad ootama mistahes kujul ja vormis Teie mälestusi ja pärimusning külalugusid. Jaanus Kiili, Jürgen Kusmin, Tõnu Mesila

10 10 Märjamaa Nädalaleht Kõik klassid käisid õppekäigul Märjamaa gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Inga Kangur kirjutas Keskonnainvesteeringute Keskusele järjekordse projekti, misläbi said kooli kõik klassid käia õppereisil. Kokku tehti koguni 28 väljasõitu. Õpetajal soovis lugejatega jagada seda, millest koolitäis meie lapsi osa sai. Arvamustes, millest vaid väike osa siin saab välja toodud, kumab üldiselt läbi rahulolu huvitava ja hariva päeva üle. 1. klasside õpilased külastasid Tallinna Loomaaeda, kus räägiti koduloomadest, lemmikloomadest ja loomade elukeskkonnast. 2. klassile pakkus Tallinna Loodusmuuseumis suurt huvi ja andis uusi teadmisi kakkude ja liblikate elu. Õpetajate tagasipeegeldused andsid teada, et klassis teema arutamine jätkus ja tunnikontroll näitas, et muuseumis kuuldud uued teadmised on meeles. 3. klassid käisid Kohila Keskkonnahariduse Keskuses, PILTUUDIS kus räägiti elektri tekkest, tekitamisest ja säästmisest, pandi ise kokku vooluring, aga käidi ka Eestimaa kivide kuninga juures. Õpilased kirjutasid: mulle meeldis, kui me katsetasime, kas ese juhib elektrit või ei juhi. Vooluringi kokkupanemine ja katsetamine oli lahe. Õpetaja Ave Sinikas leidis, et kivide tekkelugu on teaduslik ning vajalik faktitarkuse omandamisel, legendid kividest on eesti keele ja kultuuri kasvatamine noores inimeses. Õpikutarkus võib ununeda, aga aga kogetu seisab meeles. Kinnistub ka teadmine - hoia loodust. 4. klass sai RMK Kabli looduskeskuses osa programmist Merelt maale ja maalt merele. 5. klass tegi Kohila KHK-s esmalt läbi virtuaaltuuri Eesti sood, järgnes retk Rabivere rappa. Mulle meeldis õppekäigu juures see, et ma nägin seda, mida olin õpikust lugenud, ütles üks õpilane. Teine leidis, et see oli parim päev üldse. Lapsevanemad tänasid õpetaja Kangurit, kes selliseid projekte jõuab Vallarahvas käis 9. juunil Sipa ümbrusega tutvumas. Matka eesmärk oli näidata soovijatele territooriumilt suure Märjamaa valla vähem tuntud, aga väga huvitavaid paiku: Rangu nõmmes professor Theodor Lippmaa kivi, Sipa pärn, Vinguta paekarjäär ja Vanamardi talu Joona heinamaa puisniit. Oma teadmisi jagasid matkajuhid Kalev Tihkan ja Peeter Paunmaa. Osales 35 inimest. Järgmisel aastal on plaanis ette võtta Laukna kant. Liivi Miil Sipa pärna pildistas Tiina Gill 17. juuni 2015 ja tahab kirjutada. 6. klass käis Silma Õpikojas, kus räägiti kalamaimudest ja puruvanadest. 7. klass oli Matsalu looduskeskuses, kus oli õppeprogramm Matsalu kevadisest linnuelust. Looduses õpiti binokliga vaatlema ja ära tundma erinevaid linde. Õpetaja Ille Orgusaare sõnul oli päev väga kasulik, sest praktilist õpet looduses on kooliprogrammis vähe. Õpilased vaatasid ja otsisid linde suure hasardiga. 8. klass käis Sagadi looduskoolis tutvumas Lahemaa elurikkustega (Sagadi ja Palmse mõis, Altja). See oli väga tore ja õpetlik reis, neid võiks aastas olla 2-3 tükki, kirjutas üks õpilane. 9. klass tutvus Nõva looduskeskuses mereäärse maaga. Paljudele õpilastele oli suur elamus konnakulleste ja konnade (kõred) enda nägemine. Kõrelaulu polnud enamik ilmselt kuulnud. Gümnaasiumiaste tegi ühise väljasõidu, kus Väätsa prügilas nähti prügi käsitsi sorteerimist. Rexest Grupp OÜ tehases Mäos uudistati juba seda, kuidas plastikust valmivad uued tooted. Prügila külastusel olin üllatunud, kui palju prügi peavad inimesed ja masinad ümber sorteerima, sest inimesed seda teha ei viitsi, kirjutas Madis. Enamus õpilasi arvas õpetajale saadetud kokkuvõttes, et prügila töö nägemine tuli igati kasuks ja pani neid rohkem sorteerimisele mõtlema ning oma harjumusi muutma. Reet Saar Salost tuli MM pronksmedal Soomes Salo linnas kaks nädalat kestnud MM-võistlustel Raw jõutõstmises erinevates vanuseklassides nii meestele kui naistele osales ligi 800 võistlejat kõikidelt kontinentidelt. Võistluste esimesel päeval tuli tõstepõrandale minna M4 vanuseklassi meestel, kus kehakaalus 105 kg olin üks neljast varem tiitli saanud võistlejast (maailmameister 2014) ja eelneva põhjal valmis kõige kõrgema koha eest võistlema. Paraku tegi reis ja muud kahjulikud faktorid nii, et tuli leppida kokkuvõttes pronksmedaliga, kusjuures nii kogusummas kui ka üksikaladel jäid tulemused kuu varem Tartus näidatuile alla. Kogusumma jäi loodetust tervelt 30 kg väiksemaks vaid 457,5kg, mis jäi hõbemedali võitnud ameeriklasele alla vaid 2,5 kilogrammiga. Mees oli minust raskem ning pidi viimasel alal seega maksimaalselt pingutama. Kehakaalu viisid alla ja mõjutas tulemust oluliselt seedehäire laeval söödud maiusroogadest, kilomeetreid jala kõndimist hotelli võistluspaiga ja mandaadi toimumise paiga vahel võistluste eelõhtul ja lisaks võistluspäeva hommikul spordikotiga ca 2 km mäkketõusu. Tagatipuks tuli ebameeldiva üllatusena peale võistluste teist ala minu juurde üks LAVist pärit žürii liige, kes teatas, et rohkem ma selle pealistrikooga võistlust jätkata ei tohi see olevat Adidase firma oma, kolm valget triipu külgedel! Sain aru, et sport on suur äri, millest vaestel tuleb suure kulukuse tõttu ükskord eemale tõmbuda. Kokku tuli neilt võistlustelt Eestile üks kuld (Alex-Edward Raus) juunioride klassis, üks hõbe (Elmar Põldsalu) M3 vanuseklassis ja üks pronksmedal. Väikese pronksmedali võitis meie raskeim mees Siim Rast absoluutklassi jõutõmbes. Kokku osales MM-võistlustel kümmekond eestlast. Kokkuvõttes kujunes võistlus minule otsekui haige mannekeeni moedemonstratsiooniks, aga jälle on üks uus kogemus juures. Siinkohal tahan tänada oma Soome sõpru, kes mind igati toetasid ja oma varustust lahkesti jagasid! Vähem kui kuu on jäänud Euroopa MV-ni Pilsenis Tšehhimaal. Mihkel Laurits

11 17. juuni Märjamaa Nädalaleht Kodukohvikute päev 11. juulil 9. Ilu ja Tervise kohvik, Pärnu mnt 30 hoovis, kus pesitsevad Hambahaldjas ja Haldja Ilutuba. Siin saab lisaks hõrgutistele istuda ka pop-up soengutooli 1 või 2 eest. Lahtiolekuaeg Pärimuskohvik Haimre pst 17 rahvusliku menüüga, saateks lõõtspillimäng. Muinasjututuba. Avatud Kodukohvikute ideega tuli kaasa kümme seltskonda. On väga tore, et kolm kohvikut on avatud Märjamaalt kaugemal, mis annab võimaluse teha kena tiiru ümbruskonnas. 1. Kohvik Seitsme maa ja mere taga Märjamaa Aasa 8, kus Teid võtab vastu Piraat, kes on randunud just selles kohvikus. Ta pakub külastajatele röövretkedelt kaasa võetud saagist tehtud toitusid, mida ta küpsetab suitsuahjus ja enda tehtud wokpannil. Piraat pakub ka piraadi rummi ja isetehtud õlut, mis sai merereisil valmistatud. Kohviku magusa osa eest kannab hoolt röövretkelt kaasa toodud Kuninganna, kes küpsetab vahvleid ja kooke. Olete palutud kohvikusse kus Teid ootavad Piraat, Kuninganna ja paar jungat. Avatud kell või kuni sööki-jooki jätkub. 2. Rabaääre külade kohvik ja kirbukas. Kõrtsuotsa küla, Sireli talu, kaugus Märjamaalt ca 7 km. Pakutakse kooki, kohvi, koduleiba jm. Tegevused lastele. Märjamaa- Valgu teelt keerata vasakule Luhtre Turismitalu poole, järgmiselt ristilt vasakule ja paremat kätt teine talu (viidad juhatavad) Avatud kell Leevre mõisa hoovikohvik. Kaugus Märjamaalt 24 km. Asume Ellamaa Koluvere maantee 13. kilomeetril. Märjamaalt tulles keerata Lauknalt paremale Maidla suunas, seejärel ristmikul Sooniste suunas. Lisaks kohvikule avatud galerii, kus saab tutvuda Gotlandi lambanahast kasukate, villa, lõnga ja vildiga. Avatud kell MEPÜ kohvik, Pubi Vana Bussikas õuel, Märjamaa Koluvere tee Vaimõisa küla, Sireli talu (endine Vaimõisa postkontor) Tallinna-Pärnu mnt ääres, Märjamaalt ca 7 km. Pakkuda kodused küpsetised ja isetehtud jäätis. 6. Kohvik Mel`s. Märjamaa alev, Männi 2 (endine Pärnu mnt 19). Pakutakse india toite (kui paljud inimesed arvavad, et india toidud on väga tulised, siis Mel s kohvik annab võimaluse ise toidule soovi korral tulisust lisada), pakutakse ka koogikesi. Lisaks on ka väike minikirbukas laste riiete näol. Avatud alates Sireli 8 aia-lounge kutsub Teid mõnusale aiapiknikule, kus saab nautida mõnusat muusikat ja maitsvaid suupisteid! Avatud ka väike väljapanek vahvatest asjadest, mis pererahva rõõmuks leiaksid uued omanikud. Lastele väike aianurk erinevate tegevustega. Avatud kell Kohvik avatakse ainult mõnusa suveilma korral! 8. Talukohvik Loodna külas Käki-Tasmuthi talu õuel. Asume Märjamaa Koluvere 15. kilomeetril. Teenuse teeristist pöörata Loodna trahteri juurest paremale, sealt 700 m kaugusel. Nautida ja uudistada saab linde-loomi, teha näomaalingut. Avatud omatoodangu telk: nahad, lõngad, munad, käsitööd.lahtioleku aeg Lisaks kodukohvikutele kell KIRBUKAS Märjamaa rahvamaja õuel Kõik ostjad-müüjad lahkesti palutud!

12 12 Märjamaa Nädalaleht 17. juuni 2015 Heinamaarjapäeval õpime taimedega lõnga värvima Sillaotsa Talumuuseumis oodatakse huvilisi 2. juulil taimedega värvimise koolitusele. Osalejad õpivad tundma taimi, millest on kodusel teel võimalik saada värvipigmenti, värvimiseks vajalikke kemikaale ja omandavad praktilise oskuse kõike seda kasutada. Grupi suurus kuni 15 inimest. Koolituse aeg Osa võtta soovijatel palume 30. juuniks eelnevalt registreeruda telefonil Koolituse maksumus 4 eurot sisaldab: värvitud lõngad koju kaasa, kohv, pirukas. Muuseumipedagoog Liivi Miil 18. juunil kell 17 toimub Märjamaa raamatukogus Udo Knapsi raamatu Siin, seal ja Siberis esitlus. Samas toimub ka raamatu müük. Veel on raamat müügil Märjamaa kellassepa juures ja Rapla raamatukaupluses. Märjamaa Pärnu mnt 37, II korrus Maniküür Pediküür Näohooldus Kehahooldus Broneerimine ja info: , inge.sostra@gmail.com Lisaks Ilutoas pakutavale võimalus tellida pediküüri koduteenust, neil kel on liikumispuue või liikumisvaegus! VANAMETALLI KOKKUOST * Veo- ja tõstevõimalus Asume Märjamaa Uus tn 8 (endine automajand) E R kell * Tööriistade, sõiduauto ja kaubikute rent * Akende müük, mõõtmine ja paigaldus * Kasutatud kodu masinate müük. Järelmaksu võimalus Märjamaa Pärnu mnt Avatud iga päev Puurkaevude ja -aukude projekteerimine, puurimine ning likvideerimine. Vee- ja kanalisatsioonitorustike, septikute ja süvaveepumpade paigaldus. Tel: Haimre küla kokkutulek toimub 18. juulil algusega kell 11 Haimre pargis. Kohapeal puhvet ja ühine supisöömine. Info Agu Raadik INDA, KIRNA ja VELISE-NÕLVA küla kokkutulek 25. juulil kell 12 Inda küla Indaoja talu maadel. Osalustasu täisealistele 5. Kaasa piknikukorv. Väike kontsert, mängud, ühine tordisöömine. Täpsem info Kadri Jüri ado ( ) või Merje Burmeister ( ). SULU KÜLA Eesti Lasteteater esitab Kuhu asjad kaovad Sissepääs tasuta, oodatud kõik huvilised Registreerimine ja kokkutuleku avamine Tegevused: * külastame külamaja ja uut linnufarmi * avatud keraamika töötuba saab sõita poniga * toimuvad väikesed võistlused ja mängud * töötab toidutelk * õhtusel ajal oksjon Kontsert Õhtutunnid duoga Piret ja Vahur Rohkem infot saab telefonil Aile

13 17. juuni Märjamaa Nädalaleht TULEMAS V WÄEGA PÄRIMUSE LAAGER - EESTI EHE V Wäega pärimuslaager ootab endisi ja uusi osalejaid ehte- ja kultuurilaagrisse. Seekord laagris: 1. hõbesavist hõbeehte valmistamine (vt Eksole fb lehte) 2. Vaselistest põnevad muinasajaehted (Jane Nikolai fb) ja 3. MTÜ Wäega Wärk juukseehted, nõelad, kaelaehted, vöö erinevate põnevate tikanditega (lill-, arhailine-, pael- ja pärltikand), lisaks puidust ja tekstiilist ilu! õhtul pärimustants ja lõõtspillilood, sekka muid lugusid ka! kell 19 esinevad laagrilisele ja kogukonnale naised pärimusmaastikult Naised köögis vt fb pilli-, laulu- ja põnevate elulugudega, lisaks kodune kohvik. Osalustasu laagrilisele 70 eurot. Kontsert-vestlusõhtu Naised köögis külastajale 7 eurot. Täpsem info toimuva ja elu-olu kohta Sulu külamajas: ewebur@gmail.com/ Eve Burmeister Märjamaa lasteaed Pillerpall võtab tööle lapsehoolduspuhkusel viibiva õpetaja ASENDAJA. Tööleasumine augustis Avaldus tuua või saata 29. juuniks aadressil: Pärna 1, Märjamaa 78302, Raplamaa. Lisainformatsioon lasteaia telefonil või e-posti aadressil lasteaed.pillerpall@marjamaa.ee Varbola Lasteaed Algkool võtab alates konkursi korras tööle KLASSIõPETAJA, töökoormusega 22 tundi nädalas. Nõutav vastavus kvalifikatsiooni nõuetele. Kandideerimiseks esitada avaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiad Varbola Lasteaia Algkooli aadressil: Varbola küla, Märjamaa vald 78203, Rapla maakond või e-postile direktor.varbola@marjamaa.ee. Lisainfo telefonil Velise kirikus esineb Läti õigeusu kiriku meeskoor Logos See,et Rapla kirikumuusika festivali oli rahvas väga hästi omaks võtnud, andis korraldajatele julguse viia muusikat peale kodukiriku ka maakonna teistesse kirikutesse. Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk pakkus välja, et võiks ära kasutada maakonna sisemist potentsiaali selles mõttes, et meil on kirikumuusika, mitte luterliku kiriku või luterliku muusika festival ja ilus muusika Kirikumuusika festivali kava võiks kõlada ka mõne teise konfessiooni sakraalhoones, näiteks õigeusu kirikus. Näiteks Velisel. Nii ongi festivalikontserdid leidnud tee Velisele. Nimetagem viimaste aastate esinejaid: Orthodox Singers, Heinavanker, Collegium Musikale. Tänavu, XXIII festivali külalisena tuleb 5. juulil Velisele Läti Õigeusu Kiriku meeskoor LOGOS. 90ndate alguses rajatud koor on pärast väiksemat vaikuseperioodi taas pühendunud vaimuliku muusika sõnumi (logos idee, sõna) esitamisele. Kuulajatele pakutakse mitme helilooja loomingut, eriline peaks olema kümneid koorikontserte loonud Bortnjanski, kelle kohta on öeldud, et ta raius akna Euroopasse muusikalises mõttes. Velise kiriku kontserte on alati saatnud seletamatu vaimne õhkkond, sellest osa saada soovijad pole alati kirikussegi mahtunud. Tähelepanuta ei ole jäänud ka kirik ise.arhitekt Ervin Berhhardt on tellisest ja kohalikust maakivist kujundanud kauni hoone, mis Ristija Johannese sündimise auks pühitseti aastal1889 ja on imeväeliselt võluv tänapäevalgi. Tiiu Luht Rapla Kirikumuusika Festival toimub aastal juba 23. korda. See on üks pikemate traditsioonidega festivale Eestis ning kuulub Eesti muusika tippsündmuste hulka kell Rapla kirikus FESTIVALI AVAKONTSERT Hedvig Hanson (vokaal), Andre Maaker (kitarr) ja keelpillikvartett Prezioso Kavas: H. Hansoni omalooming, A. Maakeri seaded keelpillikvartetile, Vivaldi, Rääts jt. Pilet 10, kell Kehtna kirikus vokaalansambel Orthodox Singers 25 Kavas: Tšesnokov, Tšaikovski, Gretšaninov ja Rahmaninov. Pilet 7, kell Rapla Kultuurikeskuses RAPLA SUVEKOOLI OOPERIGALA Esinevad lauljate suvekooli õpilased ja õppejõud. Pilet 5, kell Rapla kirikus MAARJAMAA 800 Arete Teemets (sopran), Oliver Kuusik (tenor, RO Estonia), Atlan Karp (bariton), Ines Maidre (orel), festivali segakoor (juh. Heli Jürgenson), kammerorkester Collegium Consonante, dirigent Lehari Kaustel Kavas: M. Sink kandaat Pärast Kolgatat, Barber, Grigorjeva jt. Pilet 10, kell Käru kirikus Virgo Veldi (saksofon), Jaak Lutsoja (akordion) Kavas: Scaramouche, Piazzolla, Lutsoja jt. Pilet 5, kell Velise kirikus Läti Õigeusu Kiriku meeskoor Logos Kavas: Bortnjanski, Arhangelski, Tšesnokov jt. Pilet 5, kell Rapla Kultuurikeskuses NOORED TALENDID Klaverikvintett Hans Christian Aavik (viiul), Kati Meibaum (viiul), Liisa Välja (vioola), Marten Meibaum (tšello), Karolina Žukova (klaver) Kavas: Brahms, Kapustin, Schumann jt. Pilet 5, kell Vigala kirikus KEELPILLI VÄRVID Esinevad keelpillimängijate suvekooli õpilased ja õppejõud. Pilet 5, kell Vahastu kirikus Andreas Lend (tšello) ja Haga duo (Rootsi) - Sareidah Hildebrand (flööt), Joakim Lundström (kitarr) Kavas: Emilsson, Beaser, Piazzolla, M. Tally (maailma esiettekanne) jt. Pilet 5, kell Rapla kirikus FESTIVALI LÕPPKONTSERT Katrin Targo (sopran), Antonello Pellegrini (klarnet, Itaalia), Festivali Kammerorkester, dir. Maurizio Colasanti (Itaalia) Pilet 10, 7

14 14 Märjamaa Nädalaleht 17. juuni 2015 K kl 17 UNFRIENDED: ÜTLE, KES ON SU SÕBRAD USA õudustriller 1.22 (K 12) K kl 19.00; SPIOON USA action komöödia 2.00 (K 14) N kl 17 SPIOON N kl 19.15; MAD MAX: RAEVU TEE USA action-ulme-seiklusfilm 2.0 (K 14) P kl 15; 17 LAMMAS SHAUN. FILM USA kogupere joonisfilm 1.25 EESTI keeles P kl 19; 21 ENTOURAGE: SAATJASKOND USA komöödia 1.30 (MS 12) N kl 17 ENTOURAGE: SAATJASKOND N kl 19.00; LAPS USA draama thriller 2.17 (K 12) R kl LAPS R kl 19.30; JURASSIC WOLD: SAURUSTE MAAILM 3D USA action-ulme-seiklusfilm 1.30 (MS 12) P kl 15.00; TUHKATRIINU USA kogupere fantaasiafilm 1.53 (subtiitrid all) P kl 19.20; JURASSIC WOLD : SAURUSTE MAAILM 3D K 1.07 kl PRINTSESSID LINNA PEAL USA romantiline draama 1.37 (MS 12) K 1.07 kl 19; 21 SAN ANDREAS 3D USA action thriller draama 1.30 (MS 12) N 2.07 kl 17; 19 SAN ANDREAS 3D N 2.07 kl 21 PRINTSESSID LINNA PEAL R 3.07 kl 15; 17 KÄSILASED 3D USA koguperekomöödia 1.25 EESTI keeles R 3.07 kl 19; 21 TED 2 USA komöödia 1.30 (K 14) P 5.07 kl 15; 17 KÄSILASED 3D USA koguperekomöödia 1.25 EESTI keeles P 5.07 kl 19; 21 TED 2 USA komöödia 1.30 (K -14) K 8.07 kl 17 KUIDAS SAADA BROADWAY STAARIKS USA komöödia draama 1.33 (MS 12) K 8.07 kl 19; 21 PIMEKOHT- ING USA romantiline komöödia 1.28 (MS 12) N 9.07 kl 17; 19 PIMEKOHTING N 9.07 kl 21 KUIDAS SAADA BROADWAY STAARIKS R kl 15; 17 KOLLANOKK 3D USA kogupere joo nisfilm 1.30 EESTI keeles R kl 19; 21 ASTRAAL 3 USA õudusfilm 1.30 (K 12) P kl 15; 17 KOLLANOKK 3D P kl 19; 21 ASTRAAL 3 T kl 17 VIISKÜMMEND HALLI VARJUNDIT USA romantiline draama 2.05 (K 14) T kl 19.20; KIIRED JA VIHASED 7 USA action thriller kriminull 2.17 (MS 12) K kl 17.00; TULEVIKUMAA USA ulme seiklusfilm 2.0 ( MS 12 ) K kl VIISKÜMMEND HALLI VARJUNDIT N kl 17.00; GASELLID PRANTSUSE romantiline komöödia 1.40 (K 14) N kl 19 TULEVKUMAA R kl 17; 19 POL- TERGEIST USA thriller - õudusfilm 1.32 (K 12) R kl TULEVIKU- MAA P kl 15.00; SUPILINNA SALASELTS EESTI SOOME kogupere seiklusfilm 1.51 P kl 19; 21 POLTERGEIST USA thriller õudusfilm 1.32 (K 12) PILETIHINNAD Koolieelik 1.50 Õpilane, üliõpilane, pensionär 3 Täispilet 4 3D passiivprillid 1 MÜÜK Lõhutud küttepuud 30; 40 ja 50 cm kohaletoomisega Müüa toorest ja kuiva küttepuud, min kogus 2,5 rm Lõhutud küttepuud Lõhutud küttepuud Küttepuude soodusmüük! Küsi hinda. Holmes&Meyers Energy OÜ. Tel , Kuivad küttepuud Lõhutud küttepuud Müüa lõhutud küttepuud. Küsi hinda! Müüa sõnnikut Müüa 1toaline korter Orgital V/4. Kiire! Müüa 1-toal ahjuküttega korter Märjamaa alevis. Tel Müüa 5toaline heas korras korter Orgital, 2. korrus. Hind kokkuleppel Müüa 1toal krt Märjamaal Pargi 19-3, 31,3 m 2, I k, päikesepoolne, el. küte, plastikaknad, vajab sanremonti. Hind Tel Merike Müüa või üürile anda kööktuba 21 m OST OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad , , info@est-land.ee PROMETS OÜ ostab metsamaad ja kasvava metsa raieõigust , info@promets.ee ÜÜRILE VÕTTA Neljaliikmeline koolilastega pere otsib üürikorterit, eelistatult ahjuküttega Üürile võtta 1-3toaline korter alevis või Orgital TEENUSED Muruniitmisteenus Märjamaal ja ümbruses Korstnapühkija teenused. OÜ Potipoiss: tel või info@potipoiss.ee Kõik ehitustööd! Siseviimistlus ja välistööd, saunad, vannitoad, katused jne. Ka muu, mis ehitusse puutub, küll koos lahenduse leiame. Marko KAARDID ENNUSTAVAD Tel , hind 1,09 /min, vaata ka: ennustus.ee Värvitööd. Töö korralik , Kivikorstnad, korstnapitsid, parandus- ja plekiööd Pakun silo- ja heina valmistamise teenust (niitmine, kaarutamine, pressimine ja kiletamine) kompleksina või eraldi Samuti pakun ka hooldusniitmise ehk purustamise teenust. Tel * Jaaniks sea-, lamba- ja veiseliha ning pooltoodete ettetellimine * Sealiha veerand rümp 3.55 eur/kg * Šašlõkk ja grilltooted alates 4.40 eur/kg * Sea- ja veisehakkliha alates 4.09 eur/kg Kauplus Lihalee E R 9 18 L 9 16 Pärnu mnt 27, Märjamaa tel: Märjamaa Nädalalehe järgmine number ilmub pärast suvepuhkust 22. juulil. Toimetus on avatud alates 17. juulist.

15 17. juuni Märjamaa Nädalaleht OLEVI PUUKOOL müüb suvelilli, begooniaid, maasika- ja vaarikataimi potis ja okaspuuvorme 22. juunil kell Märjamaa Pärnu mnt 74 parklas. Info Ütle naabrile ka! Mis tulema peab, see tuleb. Kel otsa saab aeg, see läheb. Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe. Avaldame kaastunnet Ellele, Siimule ja Svenile ema ja vanaema LISETE LAEVA lahkumise puhul. Pargi 19 elanikud Vaid hetk ja muutub kõik ja miski pole enam endine. See hetk on pöördumatu Avaldame kaastunnet abikaasa Anitale ning Kerstile ja Tarmole perekondadega abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa FELIKS RODESE Perek. Kask, Pikk ning Liivi ja Anu Kallis õpetaja Kersti Mikkor! Tunneme kaasa ISA Sinu klass koos vanematega Avaldame sügavat kaastunnet Annele kalli poja HILLARI Helju, Leida, Leili ja Meelis 11. juulil AS Jatsi Ehitusmaterjalide kaupluses KLIENDIPÄEV Nõuandeid majade värvimiseks jagab Sadolini esindaja. Hinnad soodsad! Igavikuteele lahkus FELIKS RODES Mälestame ja avaldame kaastunnet Anitale abikaasa, Kerstile ja Tarmole peredega isa, vanaisa ja vanavanaisa Perekonnad Kiisler, Koiduste ja Pärnpuu Eilne päev kaob unevarju, süda täitund valuga. Muuta aeg võib elus palju, võtta mälestust ei saa. Kallis Kersti! Oleme mõtetes Sinuga, kui jätad jumalaga oma kalli isa FELIKS RODESEGA Siiras kaastunne kõigile lähedastele. Sinu endised klassikaaslased Avaldame kaastunnet Urve Nurmikule perega ema LISETE LAEVA Monika ja Martin Südamlik kaastunne Urvele perega kalli EMA Perekond Nurmik Laulge, õrnad õhtutuuled leinaviisi lahkunule... Avaldame kaastunnet Anita Rodesele ABIKAASA Naiskoor Paula Avaldame kaastunnet Jüri Kapile VENNA AST Saeveski töötajad Mälestus isast hinge jääb helge ja hea. Armsad Kersti ja Raivo perega! Siiras kaastunne isa, äia, vanaisa ja vanavanaisa FELIKS RODESE kaotuse puhul. Kolleegid Märjamaa Gümnaasiumist Avaldame kaastunnet Ellele ema, Siimule ja Svenile lastega vanaema ja vanavanaema LISETE LAEVA Naabrid perekond Saaliste Südamlik kaastunne Ellele, Siimule ja Svenile kalli ema ja vanaema LISETE LAEVA Marko perega Märjamaa Viilumäe kalmistu KALMISTUPÜHA 24. juunil kell EELK Märjamaa Maarja kogudus Kolmapäev, 17. juuni Palvus (Kuuda hooldekodu) Pihiaeg (kogudusemaja) Missa (Maarja kirik) Neljapäev, 18. juuni 7.30 Missa (Maarja kirik) Reede, 19. juuni 7.30 Missa (Maarja kirik) Laupäev, 20. juuni Sünnipäev juunikuu sünnipäevalistele 60+ (kogudusemaja) Pühapäev, 21. juuni 4. PÜHAPÄEV PÄRAST NELIPÜHA Missa (Maarja kirik) Esmaspäev, 22. juuni 7.30 Missa (Maarja kirik) Palvetund (kogudusemaja) Teisipäev, 23. juuni 7.30 Missa (Maarja kirik) Kolmapäev, 24. juuni RISTIJA JOHANNESE SÜNDI- MISPÜHA Missa (Maarja kirik) Kalmistupüha Viilumäe kalmistul EEKBL Märjamaa vabakogudus Jumalateenistus pühapäeviti kell 15 Pargi tn 19 EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11. EELK Vigala Maarja kogudus Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11 VELISE RISTIJA JOHANNESE kogudus Templipüha jumalateenistus jaanipäeval, 24. juunil kell Peale teenistust kirikus toimub surnuaial kalmistupüha. Preester Kuldar Rajapu Lauljad Issandamuutmise Peakirikust

16 16 Märjamaa Nädalaleht 17. juuni 2015 Emilia Kudinova Orgita küla Alide Sepa Märjamaa alev Valentina Tamre Männiku küla Leida Tegur Sõtke küla Vilma-Julie Pikani Märjamaa alev Koidula Tomasov Orgita küla Vladimir Aleksejev Sõtke küla Elmar Põlluste Kasti küla Laine Lapolainen Orgita küla Hilja Isok Ülejõe küla Vilme Verbak Märjamaa alev Magda-Lisette Roosioks Sipa küla Milvi-Vaike Jalakas Tolli küla Kalju Mänd Märjamaa alev Helme Luuk Märjamaa alev Müüa soodsalt killustikku ja ehitusliiva kuni 25% soodsamalt Orgita II paekarjääris Märjamaa vallas, Orgita külas. Lisainfo ja tellimine: Liisa Altmets Orgita küla Laine Reinla Velisemõisa küla Elvi Vikat Märjamaa alev Elli Rebane Märjamaa alev Virve Šipulina Orgita küla Eha Nurmik Märjamaa alev Väino Kikajon Teenuse küla Helle Meelis Märjamaa alev Ene Kuuben Märjamaa alev Laine Anniko Laukna küla Elve Stahlmann Märjamaa alev Ants Sassi Märjamaa alev Rein Limberg Märjamaa alev Jaan Reose Metsküla Aino Hindremäe Märjamaa alev Helle Orgusaar Märjamaa alev Talvi Jusilo Märjamaa alev Enn Pikker Paeküla Mati Karu Paeküla Märjamaa TÜ kauplustes (Märjamaa vallas) toidu- ja tööstuskaubad KLIENDIKAARDIGA igapäevaselt 2 5% soodsamalt! Pakitud TURBABRIKETT, PUIDUBRIKETT, KUIVAD KÜTTEKLOTSID Kojuvedu. Märjamaa Remondikeskus Arvutite hooldus ja remont Olmetehnika remont Tootmisseadmete remont Mehaanikatööd Märjamaa Jaama 5 E R 9: L 10:00 15:00 Info tel Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga) ja kasvavat metsa (raieõigust) Tel Riho Alavee info@timberston.ee MAASTIKUEHITUS Sillutiskivide paigaldus Aiad, piirded, väikevormid Veekogude ehitus MAASTIKU HOOLDUS Murupindade rajamine, hooldus, niitmine Puude, põõsaste lõikus Hekkide hooldus MINILAADURI TEENUS MINIEKSKAVAATORI TEENUS Usin OÜ Tel , MÄRJAMAA NÄDALALEHT Trükiarv 975 eksemplari Märjamaa valla infoleht Toimetus Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon Toimetaja Reet Saar, , reet.saar@marjamaa.ee